Suur dilemma turundusmaailmas – kas teha sotsiaalmeedia reklaame, mis näevad statistiliselt head välja või mis on päriselt kasulikud?

Olen sotsiaalmeedias tasulisi reklaame teinud  juba 5 aastat ning selle aja jooksul saanud palju testida, katsetada ja õppida nii erinevate reklaamivormide, klientide kui lõppeesmärkide kaudu. Mõtted ja kogemused ning n-ö sisetunne, kuidas soovitud reklaamieesmärke täita on olemas.

Selle viie aasta jooksul on Facebooki reklaamikeskkond ja reklaamide seadistamise võimalused palju muutunud. Kui algusaegadel oli kandev roll just reklaami seadistaja käes ning selles, kuidas ta sihtimise või eelarve valikuid teeb, siis mida aasta edasi, seda rohkem pakub Facebook võimalusi teha asju „lihtsamalt ja optimeeritumalt“.

Mõningatel juhtudel on igati mõistlik kasutada Facebooki poolt välja pakutud automatiseeritud optimeerimise võimalusi. Üldjuhul proovib Facebook Sinu ette seatud reklaamitingimuste piirides kasutada reklaamieelarvet võimalikult efektiivselt ning odavaima lõppeesmärgi peale suunitledes. Siin on aga mõned suured „agad“.

Tihtipeale viib Facebook Sinu reklaamid siis aga suunda, kus „rohkem on uhkem“ – seda nii ulatuse, sihtrühma suuruse kui reklaamikampaania pikkuse mõttes. Tasub endalt sellisel juhul küsida, kas „rohkem“ on see, mis minu lõppeesmärki ikkagi täidab?

Toon näitena järgmised tulemused. Mida siit järeldada võiks? Millised võiksid olla soovitused Facebooki poolt?

Küll aga on minu soov selle reklaami puhul jõuda tõesti AINULT nende inimesteni, kes on mul Facebook Pixli alusel välja valitud ehk on müügitunneli teekonna lõpus ning ostuotsuseks valmis. Pikaajaline eeltöö harimise mõttes on tehtud. Miks peaksin nüüd snaiprilasu tegemiseks hoopis haavlipüssi kasutama?

Näeme pidevalt, kus turundusmaastikul minnakse ilusate numbrite teed ning presenteeritakse igakuiselt ilmatuma suuri ulatusi ning paarisendilisi klikihindasid. Mis aga kliendist edasi saab ning kuidas ta ettevõttele kasulikuks teha? Siis on mugav näpuga kellegi teise poole näidata ning enda ilusate numbrite taha peitu pugeda.

Mina aga usun, et ka juba Facebooki sees on natuke rohkem vaeva nähes ja igat reklaami eraldiseivalt mõtestades võimalik suur töö hariva müügitunneli näol ära teha. Selleks, et see aga toimiks, peab ka igale reklaamile oma eraldiseiva eesmärgi seadma.

Näiteks: kui müügitunneli alguses soovime potentsiaalse kliendi tähelepanu võita tutvustava Facebooki videoga, siis ei saa olla reklaamile seatud mitu erinevat eesmärki. Video vaadatavus, klikkide arv, madal klikihind ja tagatipuks kontaktipäring või ost – ühe reklaamiga ei saa seda kõike saavutada.

Eesmärgiks võib olla kätte saada video vaatamiste alusel esimene huvitunute kogum, kellega juba müügitunneli järgmises faasis edasi toimetada.

Eriti oluline on kogu reklaamiteekonda mõista olukorras, kus ei kasutata CRMi. Siin oleks vajalik mõõdikutest kaugemale vaadata ning olukorra mõistmiseks „ise põllule kohale minema“.

Kas reklaamist saadud kontaktipäringud üldse jõudsid müügimeheni? Kas päringutega tegelemiseks on müügimehi piisavalt? Tuleb mõelda ka kliendikogemusele – kas see on piisavalt hea?

Näiteks saaks sellisel juhul kasutada Facebooki reklaame ära ka ootuste paremaks seadmiseks. Sealhulgas kommunikeerida näiteks ooteaega, mis päringu tegelemisega kaasneb või muid ostuprotsessiga kaasnevaid iseärasusi.

Kokkuvõtteks – igal asjal olgu oma eesmärk. Odav klikihind või suur ulatus ei ole tihtipeale kõige õigemad mõõdikud kõigi turundusotsuste tegemiseks.

Tööstusturunduse e-raamat

Lae alla tasuta e-raamat, mis aitab sul luua kliendikeskse digiturunduse strateegia👇
Kliendikeskne digiturundus tööstusettevõtetes e-raamat